Palliveeretamise mängud sihtmärkide tabamiseks on erinevates versioonides olnud olemas läbi aegade üle maailma. Pallide ja kurikate sarnaseid esemeid on leitud väljakaevamistel [?] ning millede vanuseks hinnatakse rohkem kui [?] aastat.

Tänapäevase väljanägemisega bowling on pärit Ameerikast ja on ülimalt hasartne sportmäng, kuigi selle juured peituvad hoopis keskaegse Saksamaa vagades usulistes rituaalides.

Taoline veeremäng kasvas aegamööda [?] rituaalidest välja ning sellest sai ilmalik [?]. Kivid asendati puupallidega ja üksik kurikas mitmete kurikatega - kolmest kurikast isegi kuni [?] kurikani.

[?] on pärit mitmeid viiteid veeremängude mängimise kohta keskajal: [?] ja Cologne's aastal [?] näiteks pandi limiit summadele, mida võis panustada ühele bowlingumatchile. 1463 aastal Frankfurtis oli bowlingumäng pühadeaegsete [?] osa. 1518 aasta Breslau bowlinguvõistluse võitja sai auhinnaks [?].

Mängul oli aga [?] tõuse ja mõõnasid. 1841 aastal kuulutas Connecticuti kuberner selle seadusevastaseks ja keelas igasuguste üheksa kurikaga bowlingumängude mängimise, ilmselt seetõttu, et selle mängu ümber levis hulgaliselt kihlvedusid. Kuid kõik see ei vähendanud mängu populaarsust, vastupidi, mitmed tolleaegsed tööstusmagnaadid ehitasid oma villadesse ka [?]. Keegi nutikas aga mõtles välja uued mängureeglid, et seadusest mööda hiilida, lisas [?] kurikale kümnenda juurde, muutis nende asetust ja uus mäng oligi loodud. Mitmed Ameerika erinevad paigad püüavad endale saada bowlingu loomise au 19. sajandi teisel poolel, nende hulgas [?], Ohio ja ka Illinois.

Bowling ja keegel [?]

[?] loodi Eesti Keegliliit (EKeL), mis loeb ennast Eesti [?] järglaseks. Alates 1992 aastast on EKeL FIQ-i vaatlejaliige ja alates [?] aastast FIQ-i 85-es täieõiguslik liige. Alates 1993 aastast on EKeL osalenud maailmameistrivõistlustel keeglis, nii individuaalses kui koondiste arvestuses, [?] Lahtistel Meistrivõistlustel (Swedish Open) ja Polaarkarikal Rootsis (Polar Cup).

Eestis on Harrastajaid: ~ 25 000 - [?]